maa/rja Al. K R-Lön. L P Lu Li I (M Ra) -ŕja I -ŕa Lu J I -ria R-Eur. R-Reg. J-Must. J-Tsv., g. -rjaa K M Lu Ra -ŕaa Lu I 1. (neitsi) Maarja, jumalaema дева Мария, богородица; J nämät lövvettii sene lahse ja tämä emä maaria (Must. 151) nad leidsid selle lapse ja tema ema (neitsi) Maarja; J mentii maaŕalt appõõ tšüsümää mindi jumalaemalt (= jumalaema ikoonilt) abi paluma; Lu maaŕa on postoli neitsi Maarja on pühak; P pühä maarja püha (neitsi) Maarja, püha jumalaema; J neitsü maaŕa neitsi Maar-ja; L tulõ pühässä neittsüüssä maarjassa tule pühast neitsist Maarjast; J mäjez õli maaŕa kuva mäes oli jumalaema kuju; J maaŕa obraza jumalaema ikoon; 2. maarjapäev праздник богородицы (25. III paastu- e. punamaarjapäev благовещение ; 15. VIII rukki- e. tulimaarjapäev успение; 8. IX ussimaarjapäev рожде-ство богородицы ); I tämä lee ʙ maarja tuleb maarjapäev; Lu ühsi on punamaarja, tõin on rukkimaarja üks on paastumaarjapäev, teine on rukkimaarjapäev; M kahs maarjaa õli ; esimein õli viistõ·ššõmõtta augustia, a tõin õli kahõsõttõmall śent́äbriä kaks (sügisest) maar-japäeva oli: esimene (= rukkimaarjapäev) oli 15. augustil, aga teine (= ussimaarjapäev) oli 8. septembril; Li ku meil końušnikka palkõttii i paastõri tooš palkõttii, siz maarjaassaa tšäütii końušnikka i paastõri üüttää i päivittää, a maarjassa nõisi tšäümää üüttää końušnikka i eittsenikka talossa, tšell õli õpõn, päivittää tšäi paastõri kui meil palgati hobusekarjus ja abikarjus ka palgati, siis (rukki)maarjapäevani käisid hobusekarjus ja abikarjus öösiti ja päeviti, aga maarjapäevast (peale) hakkas öösiti käima hobusekarjus ja õitsiline talust, kellel oli hobune, (aga) päeviti käis abikarjus; K perää maarjaa pärast maarjapäeva; K maarjanna sütšüzünn sügisesel (sügisel) maarjapäeval; K sütšüzüü maarja sügise(ne) maarjapäev; J üφsi maaŕa õli uspeni bogoro·oditsa. se õli siz rukkii maaŕa, sütšüzüü poolõ üks maarjapäev oli jumalaema uinumispäev. See oli siis rukki-maarjapäev, sügise poole; P maβuod meneväd mahaasyõ tuli maarjan vai viiženiεpäivän maod lähevad maa sisse rukkimaarjapäeval või ristiülendamispäeval; I kapoŕjoo maaŕja tuõ ʙ tuleb rukkimaarjapäev (rukkimaarjapäeval käidi tavaliselt kosjas); I a siis kõõs jo med́d́e maaŕja tuli, siis noorikalõ pulmõlõ piäp siltaa mennäp pesä ɢ aga siis, kui tuli juba ussimaarjapäev (meie maarjapäev), siis tuleb minna pruudile pulmadeks põrandat pesema (ussimaarjapäeval peeti tavaliselt pulmi); I õma maarja, sitä nellä päivää piettii ussimaarjapäev (oma maarjapäev), seda peeti neli päeva; M maarjaa päivä õli tšülvü päivä ; vanall seemenell tšülvettii, rüissä tšülvettii (rukki)maarjapäev oli külvipäev; vana seemet külvati, rukist külvati; K P maarjaa päivä K maarjapäev, P rukkimaarjapäev; J maaria päiv ussimaarjapäev; I maaŕaa praaznikka maarjapäev; P Lu maarjaa pühä ~ Lu maarja pühä ~ J maaŕa pühä maarjapaast; Lu maarjaa pühäs on paĺĺo tšärpäss (sügisese) maarjapaastu ajal on palju kärbseid; P tševäd maarjaa pühä kevadine maarjapaast;  P maarja kazgõll on niku kukat puuza, rizuŋka maarjakasel on nagu õied puu(süü)s, mustrid; J kase strugaa kolotk om maaria-koivuss teh́tü see höövlipakk on maarjakasest tehtud; Ra maarjaa rohokaa teh́h́ää tšaajua nõmm-liivateest tehakse teed; J maaria puu kirsipuu. – Vt. kapoŕo-, kattiloiz-, puna-, pühä-, rukki-, tuli-.

magnet/ti J-Tsv., g. -ii J magnet магнит; sil taita on naapuriz magnetti, ku siä ni sakkassi sinne häülü sul on vist naabruses „magnet”, et sa nii sagedasti seal käid.

mako K-Ahl. P M Lu Li Ra J, g. magoo P Lu J mağgoo M 1. kõht, fig. magu живот, брюхо; J lehmelt mako puzgõtti läpi lehmal pusati magu läbi; J torkkõs karulõõ kiŋželii makkoo torkas karule pussi makku; J makkoa täüttemä kõhtu täitma; J taita om mako täünö ku nii vaĺĺussi rõŋgahtazi vist on kõht täis, et nii valjusti röhatasid; J seid magoo täünö (kas) sõid kõhu täis?; M ahõd mağgoo täün süüvvä, nüd on laiskuz mennä tööle parkisid mao täis (süüa), nüüd ei viitsi (nüüd on laiskus) tööle minna; Lu sai perkelee mako täün sai kõva kõhutäie (maotäie); P suurõõ magookaa suure kõhuga (inimene); J paksuu magoka paksu kõhuga (inimene); 2. magu желудок; P vattsaz on makonahka, mako kõhus on magu; Lu ku lehmä tapõtaa, siis mako pessää, sii jutõllaa vattsamakonahka, sitä süüvvää kui lehm tapetakse, siis magu pestakse (puhtaks), siis öeldakse: magu (maonahk), seda süüakse; J petšoŋkad i ĺohkõi , mako nahka maksad ja kopsud, magu (maonahk); Lu tõmmattii žiivatal mako maala, lastii mako maal tõmmati loomal magu maha, lasti magu maha (= loom tapeti); M karjušši tetši laavotšikaa tütterelee mağgoo karjus tegi kaupmehe tütrele lapse (kõhu ette); Lu alusõõ mako on paksup kõhta alusõl purjelaeva „magu” on paksem koht purjelaeval; Li liika laita mako, kõhall onõ, etti eb menneiz ümperi suurema arvu laidadega tehtud paat v. purjelaev, (siis) on (= püsib paat v. laev) otse, et ei läheks ümber. – Vt. ka paksu-, vattsa-.

makõa Kett. K L P M-Set. (R-Lön.) mak̆kõ/a M S vdjI I (Ma) Ko-Kett. makk/õa Po Lu J Ku -ia Lu -aa Ra J -a J-Tsv. Макеа Tum., g. makõa adj., subst. magus (ka adj. fig. hea, mõnus, meeldiv) сладкий (также в переносном значении – хороший, приятный); сладость; P lid́entsad om makõa siirupikompvekid on magusad; I miä jõi makkõata tšaajua ma jõin magusat teed; J makkad omenõd – niku suukkuri magusad õunad nagu suhkur; Lu vanas koivuz eb õllu nii makkia mahla, noorõz õli makkiapi vanas kases ei olnud nii magus mahl, noores oli magusam; J makkaat vettä suukkurilla tehtii siirupit (magusat vett) tehti suhkruga; M mak̆kõa söömä magustoit; L tänävä on makkõa paaru täna on (saunas) magus leil; P tüttärikko örtšähtii makõass unõss ülie tüdruk ärkas magusast unest üles; L makaa, makaa, mairottõlõ, makõat kulta-unõ rl. maga, maga, mõnule, magusad kulduned (= magusat, mõnusat und); M musõp süttä, makõap mettä. uni (Set. 18) mõist. mustem kui süsi, magusam kui mesi (mustem söest, magusam meest)? – Uni; P maassani vesi makõa rl. minu maal on vesi magus; M iiri in̆nõa, a sitta mak̆kõa vs. hiir (on) vastik, aga sitt magus; J õppõmizõ alku on raŋk, a lõppu makka õppimise algus on raske, aga lõpp magus; P tämä on mad́d́a , tahop paĺĺo makõat süvvä ta on maiasmokk, tahab palju magusat süüa; Lu magjõ on makkial on maias magusa peale; M ap̆poo mak̆kõa magushapu; M on ap̆poo rokka i mak̆kõa rokka on hapukapsasupp ja värskekapsasupp; J pulmiis karkat viinaa teh́h́ä makkassi, ženih ja noorikk annõta suut pulmades tehakse „kibedat viina „magusaks : peigmees ja pruut annavad suud (= suudlevad); Po tšüzüttii tehä makkõata (pulmakomme:) kästi teha „magusat (= nõuti, et peigmees ja pruut suudleksid). – Vt. ka apoo-.

mee Kett. K L M Kõ S Po Lu Li Ra J I Ku (R Pi Ke) mees Kr ḿee Kett. mie K L P M Li mìe Po mii Lu Kl mies Kr mesz Por. Мïэ́зъ K-reg. 2 Ми́зъ Ii-reg. 1 Мïэсъ ~ Мизъ ~ Мïези Pal. 1 Мiесъ Tum., g. mehee K S Lu Ra J Ku meh̆hee M Kõ I meh̆́h́ee I meehee Ku 1. mees, meesterahvas мужчина; K taloza bõllu meessä talus polnud meest; K tüttäret sõpõzivad mehii sõpõisõõ tüdrukud riietusid meeste rõivaisse; P obraazaa kannõttii nellεä mehie pühakuju kanti nelja mehega; M meni vene ümperikkoa i uppozivad viimeisee meh̆heessaa paat läks ümber ja uppusid (kõik) viimse meheni; Lu sei kahõõ mehee vassaa, a ize eb õllu varma, ize õli kuivanõ sõi kahe mehe eest, aga ise ei olnud tüse, ise oli kõhn; Lu kõikkia on mehi , kõikkia on i naizi igasuguseid (kõiki) on meeste hulgas, igasuguseid on ka naiste hulgas; M meessä müö i hattu vs. mehe järgi (on) ka müts; P sõna sõnass, miez mehess kk. sõna sõnast, mees mehest (= meest sõnast, härga sarvest); Lu meitšülää mee meie küla mees; M umalikko mee joobnud mees; M sipo-siitiä mee purukaine mees; M tarkka mee ~ meelevä mee tark mees; Lu naizõlikaz mee naisemees; Li täüz mee , i suuri, i kõik üvä ne tava (ta on) täismees, on suur, ja (tal on) head kombed; Lu meri mee meremees; J saum mee saunamees; J eväd võtõttu sõta mehessi, braakõttii ei võetud sõduriks (sõjameheks), praagiti (välja); J jahii mee jahimees; J naĺjaa mehe juttu paab nagrõma naljamehe jutt paneb naerma; P šuutkaa mee naljamees; I tšül̆lää mee nõssi min̆nua võõras mees tõstis mu (maast) üles; 2. mees, abikaasa муж, супруг; L nuoriilyõ nuorikkõilõ miessä laaskavaata rl. noortele pruutidele (soovitakse) lahket meest; P ku miez bõlõ kotonn, siz naizikoll on markkina kk. kui mees(t) pole kodus, siis on naisel laat; L nõizõ meheni ülielie (itkust:) tõuse, mu mees, üles; Li minuu mee minu mees (minu abikaasa); I meh̆́h́ee izälee i meh̆́h́ee emälee annõttii lahja mehe isale ja mehe emale anti pulmakink; J mehee suguz õltii kakšiko mehe suguvõsas olid kaksikud; Li meez ja nainõ errostii mees ja naine läksid lahku; Lu meez ja nain on sika ja sitta kk. mees ja naine on siga ja sitt; M õli täm mehellä kahõlla mehellä ta oli kaks korda abielus; S esimeizell mehell elin kastõ·ššõmõtt vootta esimese mehega elasin kaksteist aastat; 3. mees, inimene человек, «живая душа»; Lu tänävä piäb mennä tüh́h́ee jeka mee , tänävä on ühtein tüü täna peab iga inimene tööle minema, täna on ühine töö; Lu vanad mehed jutõltii vanad inimesed rääkisid; Lu ku õpõn taukõõ , sii jutõltii : siä õõ nütte jalkajõ mee kui hobune kärvas, siis öeldi: sa oled nüüd jalamees; Lu se onõ täätäjä mee see on külatark (teadjamees); J nõito mee nõid; Kõ õli meill üφs vargaz mee oli meil (= meie külas) üks varas; J tširjõ mee kirjaoskaja (inimene); J voli mee kangekaelne inimene; J noott mee noodaline, noodamees (= noodaga kalastaja); J šliimõz omem mehelt kõlmõd omena näppas õunakaupmehelt kolm õuna; J võõraa maa mee välismaalane; J viroo mee eestlane, eesti mees; J lidnaa mee linlane, linnamees; J jumalaa mee vaimulik; J niizgaakaa se on meez eläjä kala niisaga (kala), see on isakala; J mees suku meessugu; K mehee poolõlõõ ain leeb aikaa meestel (mehel, meesterahval) on alati aega; J naizõ mee om võttõnnu enelle suvattõja naisemees (abielus mees) on võtnud endale armukese; I meh̆hee naizikko ~ meh̆hee nainõ ~ Lu mehen nain mehenaine, abielus naine. – Vt. ka aluz-, ammatti-, antti-, api-, garmoni-, glazi-, griba-, isä-, izvoza-, jahi-, jahti-, jalka-, jõka-, kala-, kaupi-, kauppa-, koto-, kotoperem-, küütti-, laiva-, laulu-, lautti-, lehtši-, lidnaa-, maa-, maaster-, maja-, marja-, mato-perem-, meri-, naapuri-, naittši-, nalja-, napsu-, noor-, nätšijäz-, näälä-, ovõz-, part-, pata-, perem-, perä-, peuko-, piippu-, pilli-, posuda-, pošti-, põlloo-, põlõttu-, pää-, püssü-, rattsa-, rattsaz-, reisu-, rendi-, rootali-, ruĺa-, ŕuuku-, rääto-sõta-, rööveli-, saatu-, selttsi-, selv-, seppä-, siitiä-, sika-, sõta-, ženiχa-, teeni-, teko-, torgu-, treiju-, treŋgi-, tšeeli-, tširja-, tšivi-, tšälü-, tšäsitöö-, tšülm-, tšülä-, tšüntü-, täüz-, töö-, vahti-, vana-, venäi-, viha-, voli-, võlka-, vävü-, väärä-, õnni-, õsa-, ääri-. – Vt. ka meespooli, meespoolikko, meezeloka , meezeläjä, meezrahva .

merk/ki K L P M Lu Li J I, g. -ii M Lu J 1. märk; eristus- v. tunnusmärk; õue-, peremärk знак; метка, клеймо; тамга; пятно; J tšivee pääll õltii merki kivi peal olid märgid; Li tee pänniikaa merkki tee puusepakriidiga märk; Lu lampaal piäp panna merkki kaglaa, siis tunnõd lampaa lambale tuleb panna märk kaela, siis tunned (oma) lamba (ära); Li jõka talol õli õma merkki igal talul oli oma õuemärk; M jõkaizõl õli õma merkki arval, jõka talol igaühel oli oma õuemärk liisupulgal, igal talul; Lu võrkkoil õltii pullo , tohossa tehtü, siiz neis pulloiz õltii merki ; meijee taloz õli kane mokom merkki niku aŋkkuri võrkudel olid pullud, tohust tehtud, siis neil pulludel olid õuemärgid; meie talul oli niisugune märk ↑ nagu ankur; Lu J sünnükki merkki ~ J sünnüttši merkki ~ sünnüttä merkki ~ sünnüz merkki sünnimärk; 2. täke надрез, насека; Lu kuppija tetši kurasõl merki , siz võtti sarvõõkaa vertä kupulaskja tegi noaga täkked, siis võttis (= imes, murd. kuppis) sarvega verd; 3. (haava)arm рубец (раны); M kuivõnnu raana, a merkii jätti haav (on) paranenud (kuivanud), aga armi jättis (järele); M sih̆hee jääb merkki, i ruptsa saab juõlla sinna jääb arm, ka r. võib (armi kohta) öelda; J ep hooli kuunõlla kukkoa, vahtia päivää valõtikkoa, võttaa merkkiä õtavõss rl. ei ole vaja kuulata kukke (= kukelaulu), vahtida päeva koidikut, võtta märki Suurest Vankrist (= määrata aega Suure Vankri järgi); L näütä millõ merkki, kui siε nyõt sõtimaa üφsinεä (muinasjutust:) selgita mulle (näita mulle märk), kuidas sa hakkad üksinda sõdima; Lu miä panin merkile senee kõhaa, kuza tämä on ma jätsin meelde selle koha, kus ta on; J paa merkilee kui tõizõt tehhä, i siätši tee nii pane tähele, kuidas teised teevad, ja sinagi tee nii; Lu se pani merkille jot müü häülümme vanojõ jältšije müü ta pani tähele, et me käime vanu jälgi mööda; J mälehtüsee merkki (Tsv.) mälestusese; Lu merkki tulõ (laeva) märgutuled. – Vt. ka jalka-, jooma-, linnuu-, meri-, rissi-, seinää-, sünnükki-, sünnüz-, sünnüttä-, süntü-, talo-, tunnuz-. – Vt. ka metka.

mus/sa Kett. K L P M Kõ S Ja-Len. Po Lu Li J I (R V Ra Ku) -sõ J -s Ra J-Tsv. -se Kr Мусса Tum. Муста Pal. 2 , g. -aa Kett. K R L P M S Lu Li J I mus̆saa M vdjI muhsa Kr 1. must, musta värvi чёрный; P krapu viezä om mussa vähk on vees must; M mussa niku arappi must nagu neeger; Lu musikaz on musõpi, a joomukaz on sinine mustikas on mustem (= tumedam), aga sinikas on sinine; Li kaatsad õli painõttu musassi püksid olid värvitud mustaks; J musassi veite ʙ muutub mustaks; K mõnikaz domovikka suvaa ʙ mussaa karvaa lehmää mõni majahaldjas armastab musta karva lehma; Lu mussa katti ku meeb rissi teessä, siiz üvvää elä oottõõ (uskumus:) kui must kass läheb risti üle tee, siis head ära oota; M mussa kana kauniijõ munõjõõ pääll ( ä ) isub. kattila (Set. 17) mõist. must kana istub punaste munade peal? – Katel; J mussaa süü ʙ , valkaat situ ʙ . mikä se on. päre mõist. musta sööb, valget situb? Mis see on? – Peerg; M mus̆saa tširjava mustakirju; J silmed musad niku musat sõssõrõ silmad mustad nagu mustad sõstrad; M mussa smaroda ~ Kõ mussa smaaroda ~ M Lu mussa smoroda mustsõstar; Lu mussa siplika mullamurelane, must sipelgas; Kõ muss varõ künnivares, must vares; P Lu mussa maa ~ J muss maa must muld; 2. tume, must; mustjas тёмный, темноватый, черноватый; P murrap tulla mussa pilvi tõuseb kiiresti (murrab tulla) tume (must) pilv; Lu musad ivusa , murja süä, valkaad ivusa , vaĺĺo süä vs. tumedad (mustad) juuksed, õrn süda, heledad (valged) juuksed, vali süda; Lu tämä on musaa pääkaa ta on tumeda (musta) peaga; Lu mussa kõltanõ ämmätuššu mustjaskollane ämmatoss; 3. must, määrdunud грязный, испачканный , загрязнённый; P sill on tšäjed musa sul on käed mustad; J riiga ahtõja sõvad om mentü õikõ musassi reheahtja rõivad on läinud õige mustaks; Ku kattal pattaa soimaa ʙ , a küled om musad molepiill vs. katel sõimab pada, aga küljed on mustad mõlemal; Lu nii süäntüzi , mahza menti musassi nii vihastasid, (et) kops läks üle maksa (maks läks mustaks); Lu mussa taitšina rukkijahust tainas, leivatainas; J mussa maa soomuda, mudamaa; Lu mussa pää nõgipea (nõgiseenest haigestunud viljapea); J muss puu med́d́e maall ep kazvo eebenipuu meie maal ei kasva; I musat seemetška päevalilleseemned; I mussa iva tungaltera; P juoltii, ett musad rässäized lentävä , tulõp tševä öeldi, et kuldnokad lendavad, tuleb kevad; M mussa räsä kuldnokk; J mussa gruza tõmmuriisikas; I musad bobuškad õliva olid mustad rõuged; Ja mussa meri Must meri; P siz eb õlõ ahjoza tulta, mussa ahjo on kunni tämä vuhizõb rihtä müö siis ei ole ahjus tuld, leegita (must) ahi on, kuni ta (= tulekera) vuhiseb mööda tuba; Lu mussa sauna, ilma trubbaa sauna suitsusaun, ilma korstnata saun; M miε õlõn kazvannu mussaz rihe ma olen kasvanud suitsutares; Lu mussa õttsa õli savurihi, tõin õli valkaa õttsa (vadja tare) korstnata pool oli suitsutare, teine (pool) oli korstnaga pool; S saunaa mussaa viittä lämmitättii köeti suitsusauna; M od́d́an musassi päivässi hoian musta(de)ks päeva(de)ks; Lu miä elän niku mussaz mettsä (pime inimene oma elu kohta:) ma elan nagu pimedas metsas; Lu meilä on kuiva pakkain, siiz on sirka ilma ; kõnsa on pilveza i lunta saa ʙ , siiz on mussa pakkain meil on kuiv pakane, siis on selge ilm; (aga) kui on pilves ja sajab lund, siis on must pakane; M nüt söö musalta lehmältä piimää nüüd söö musta lehma piima (= joo vett piima asemel); I kõõs tuli sõta, meile, mussalõ väele, tuli kehno elää (Len. 286) kui tuli sõda, algas meil, lihtrahval, vilets elu; L musaa tširjaa lukõjad õliva olid Seitsmenda Moosese raamatu lugejad; Lu mussa tširja ~ musat tširja (tsaariaegne) keelatud kirjandus. – Vt. ka harmaa-, peri-. – Vt. ka musõrtava, musõttava.

osmuškaIośmuš/kJ-Tsv.vośmuškaL, g.- kaa Jkaheksandik (naela) одна восьмая (фунта), восьмушка, диал. осьмушка; Lmittaak millõõ ühsi vośmuškaa vare ńń aakaalu mulle üks kaheksandik (naela) keedist; Jmee õsa ühs ośmušk tubakkaamine osta üks kaheksandik (naela) tubakat; Ikahõsaa osmuškaakaheksa kaheksandikku (= nael).

palõht/ua Lu Li, pr. - uu ʙ Lu - u ʙ Li, imperf. - u Li hüübida (vere kohta), запе/каться, -чься (о крови); Lu veri ku palõhtuu ʙ , inemin koolõ ʙ kui veri hüübib, (siis) inimene sureb; Lu palõhtunu veri „halb veri , mis kupu abil kehast eemaldatud. – Vt. ka paahtua, paahtuussa, paattussa, pallõhtua.

revä /tä Kett. P M Lu J (K Kõ Po Li) -t J-Tsv. -t ᴀ̈ Ku -tä ɢ I (vdjI), pr. rep/ään : rep̆pään M -pään Lu J Ku -pän J-Tsv., imperf. -äzin M Lu J -äzii I 1. rebida, sakutada, kiskuda, tõmmata; ära v. välja rebida v. kiskuda v. tõmmata рвать, по-, тянуть, по-, вы-; дёрнуть, выдернуть; рвануть; выр/ывать, -вать; отрывать, оторвать ; J reppää ivussiiss rebi juustest!; J iĺĺõkkoitta repäz ivussiiss tasakesi sakutas juustest; Lu valloa reppään aiŋ kokaakaa sõnnikut rebin (koormast) ikka konksuga; Lu miä repäzin napuu tšuutossa poi ma rebisin nööbi särgi eest ära; Lu mill ku ammas revättii, vertä ep tullu kui mul hammas välja tõmmati, (siis) verd ei tulnud; J reppää jušk drubass, savvua ajab rihee tõmba kriska korstnast välja, suitsu ajab tuppa; 2. katki v. lõhki rebida v. kiskuda v. tõmmata, rebestada раз/рывать, -орвать; P nagran nii paĺĺo, tahtozin vatsaa revätä naeran nii palju, pidin (peaaegu) kõhu rebestama; M repäzin tšäjee naglaasõõ rebisin käe naela otsa katki; Lu aiva reppään itkaa üha nutan ja nutan; M siε reppääd niittää sa (aina) rabad (rukist) lõigata. – Vt. ka repiä, revitellä, revittää.

rips/i Kett. P M Lu Li J I rihsi ~ rüpsi J-Must. Рыпси Pal. 1 Ры́пси Ii-reg. 1 (K-reg. 2 ), g. -ii Lu J 1. (silma)ripse ресница; Lu ripsi eli karva silmää mee ʙ ripse või karv läheb silma; J pitšäd ripsit tehä silmet süvässi pikad ripsmed teevad silmad sügavaks; P elo-tiiro raputap silmεä ripsii „eluhiir (= närvitõmblus) raputab silmaripsmeid (= silmalaug tõmbleb); Lu ripsi karva ripsmekarvad; 2. (kaera)pööris метёлка (овса); Lu suurõd ripsid õllaa kagrall kaeral on suur(ed) pööris(ed); M Li J I kagraa ripsi ~ Lu kagra ripsi kaera pööris; 3. (marja)kobar кисть, гроздь; J poolõkõz nät kõig ripsiinnää kazvo ʙ näe, pohl kasvab kõik kobaratena; Li musikkaal ebõ·õ ripsiä mustikal ei ole kobarat; J ripsi marja kobarmari, kobarana kasvav mari; 4. (õie)pööris, pöörisõisik метельчатое соцветие; 5. (käe)laba, kämmal; ranne кисть, пясть; запястье; J tšäe ripsi käelaba; käeranne. – Vt. ka alu-, kagra-, marja-, pääli-, silmä-. – Vt. ka ripsu.