saraf/ana P M Kõ Po Ra I (Ränk K) -õna Li -fõna J -an M, g. -anaa ~ -an̆naa M I sarafan сарафан; M epo-eellä ebõ·llu õsõttu sarafana, a õli kotonn kuottu õige vanasti polnud sarafan (= sarafaniriie) ostetud, vaid oli kodus kootud; I paavat sarafanaa päälee tšiuttoa panevad sarafani särgi peale; I noorikõlla õli sarafana noorikul oli sarafan; J rovńoit saraffõnaa sklad-

umalai/n S Lu, g. -zõõ S Lu purjus (inimene) пьяный; S kõm päivää õli umalaizõnn kolm päeva oli purjus. – Vt. ka umalikaᴢ, umalikko.

uppo/ossa Lu Li (J) -ss J-Tsv., pr. -on Lu Li J, imperf. -ozin J -zin Lu J =  upota ; Lu puuttuzin soosilmää, tahtozin uppoossa, no vätši joutu appii sattusin laukasse, pidin peaaegu uppuma, aga inimesed jõudsid appi; J lehm uppooz vajomikkoo lehm uppus laukasse; Li jõki õli nät kannii, said uppoossa jõgi oli näe nii (lähedal), võisid (kergesti) uppuda; Li duumõttii, što müö õõmmõ uppoonnuud jo (Mäg. 173) mõeldi, et me oleme juba uppunud; Lu kahs poikassõ uppozivaᴅ kaks poisikest uppus(id); J vene tšeertüz ümper de kõiki uppostii paat kaldus ümber ja kõik uppusid; J upponõitõ pominoitõ·ttii tšerikkoza uppunuid mälestati kirikus; Lu maaz eb märtšene, veez eb uppoo? süsi mõist. maas ei mädane, vees ei upu? – Süsi.

vagzal/a Lu (Ja-Len.) , g. -aa = vagzali ; Ja petterisä issuzimma varšala vagzalas mašinaa (Len. 236) Peterburis istusime Varssavi vaksalis rongi (peale).

valgas/saa Kõ (K-Al.) -sa Lu, pr. -aʙ, imperf. -si 1. pleegitada (kangast) белить, отбели/-вать, -ть (холст); Kõ valgazimma kaŋkaa, õmpõlimma tšiuttai i kaattsolai pleegitasime (linase) kanga, õmblesime (sellest) särke ja pükse; K valkõassi valgassi (Al. 21) pleegitas (kanga) valgeks; 2. refl. valgeneda (päeva kohta), koita рассве/тать, -сти; Lu jo algab valgassa, kuumaʙ, valgasaʙ juba hakkab valgeks minema, kuma ʙ , läheb valgeks. – Vt. ka valgõssaa, val-gõttaa, valkõnõssa, valkõõssaa.

vant/ta Lu -t J-Tsv., g. -aa Lu -a ~ -aa J vant (masti küljelt toetav tross purje­laeval) ванта (корабля); Lu vantaakaa on mašti tšiin vandiga on mast kinni (= kinnitatud); Lu vantaᴅ ku pannaa maštii tšiini, pannaa kliiniᴅ kui vandid kinnitatakse masti külge, (siis) pannakse (vandi)kiilud (vahele); Lu vantat pannaa tšiin taarlepiikaa vandid kinnitatakse (parda külge) talre­piga; J alusõ vantõd on siŋkkiizeᴅ, dalisko kanevoizõᴅ purjelaeva vandid on tsingist (= tsingitud terasest) või kanepist; Lu alusõõ vantõt ku viŋkuvaᴅ, siz jutõltii : tääp pitšälissä tormia kui purjelaeva vandid vingu­vad, siis öeldi: ennustab pikaajalist tormi. – Vt. ka rauta-, rossi-.

varg/assaa K L P M Kõ S Lu J (Kett. U) -õssaa Lu Li Ra J (Pi Ke) -õssa J-Tsv. -assaaɢ ~ -õssaaɢ I, II inf. Варгасамане Tum., pr. -asan K M Kõ Lu J -õsõn Pi Ke Lu Ra J, imperf. -asin M S Lu -õsin Lu Ra J varastada воровать, красть; Lu škelmid i vargõssõvaᴅ, i petteeväᴅ kelmid varas­tavad ja petavad; K meniväd vargassamaa õunõi läksid varastama õunu; M siε ved́ vargasid milt sõrmussõõ sa ju varastasid mult sõrmuse; S vargasimma omenoit, štob ei nältšeissi varastasime kartuleid, et (me) ei nälgiks; Kõ kõik maailmassa tein, va vargassaa en taho kõik(e) olen maa­ilmas teinud (tegin), ainult varastada ei taha; Li võrkoss õli kõvassi kehno vargõssaa kallaa. siis piti vargõssaa jo koko võrkko veejjä võrgust oli väga paha kala varastada. Siis tuli varastada juba kogu võrk (ja ära) viia; J ajatõlla tämä pääle, jot tämä om vargõssõnnu aetakse tema peale, et tema on varastanud; J vargõsõtud rahad eväd mee polzii varastatud raha ei too õnne (ei tule kasuks); ■  P tšen piti silmii tšiin, se meni õttsimaasyõ ; tšenie sai tšätiesie, joχsi sihie kõhtaa, kuza piti silmii tšiin, vargassamaa (peitusmängu kohta:) kes pidas silmi kinni, see läks (teisi, peitupugenuid) otsima; (kui) kelle(gi) sai kätte, (siis) jooksis sinna kohta, kus ta pidas silmi kinni, (kinnipüütut) „kinni lööma”. – Vt. ka vargata.

var/i¹ Lu Li Ra J, g. -ii Lu -i J-Tsv. 1. kuum, tuli-ne, palav жаркий, горячий; знойный; J vari õzrõin kakku om makuᴢ kuum odrakarask on maitsev; Lu suppi on vari, piäʙ jahuttaa supp on kuum, peab jahutama; Lu kofšikaakaa mätetää vettä, tšülmää i varria kopsikuga tõstetakse vett, külma ja kuuma; Lu vihta avvottii variz veeᴢ vihta hautati (pehmeks) tulises vees; Lu kuumutõtaa tšivi varissi (puunõu hautamiseks) kuumutatakse kivi tuliseks; Lu laatko pannaa varrii ahjoo kauss (toiduga) pannakse tulisesse ahju; J varis tuhgõz on üvä maamunaa tšühzettä kuumas tuhas on hea kartuleid küpsetada; Lu vaivatti tšäsiä, siz varis saunaz õõrottii muil-vaahookaa (kui) käed valutasid, siis hõõruti (neid) kuumas saunas seebivahuga; Lu minuu pää ep terpi varia löülüä minu pea ei kannata kuuma leili; J vari tšesä, kõvassi pouta ilma kuum suvi, väga põuane ilm; J tšezäll om varit päiveᴅ suvel on kuumad ilmad (päevad); Lu ilma meni varissi ilm läks kuumaks; Lu päivä päivältä vari ilma pidevalt (päev päeva järel) on palav ilm; J vari einä aika kuum heinaaeg; Lu lahs kui on vari küll laps on kuum (= kõrges palavikus); Lu kõrvõd mentii varissi kõrvad läksid tuliseks; Lu niku varill leiväll päätä müü lüütü kk. (teda oleks) nagu kuuma leivaga vastu pead löödud; Lu sis piäb rautaa takkoa, kõnz rauta on vari vs. siis peab rauda taguma, kui raud on tuline; 2. subst. kuum, tuline, palav (söök, jook jms.) горячее, жаркое (пища, напиток и пр.); Ra ku miä sõin varia, põlõttin tšeelee kui ma sõin kuuma (toitu), (siis) põletasin keele (ära); J sigal, ku eb õõ õppinu varia süümää, siz ajaʙ kui siga pole harjunud tulist sööma, siis tuleb parotiit (ajab kõrvatagused paiste); 3. sg., pl. subst. kuum, kuumus, palavus жара, жар; зной; Lu eb vari luita riko, a tšülmä rikoʙ vs. ei kuum luid riku, aga külm rikub; Lu vari luita eb vaivata vs. kuum(us) luid ei vaeva (= soe konti ei riku); J kirpitts meni variss kuumõssi tellis(kivi) läks kuumusest tuliseks; Lu variss vai tšülmäss (häda tuli kas) kuumast või külmast; J variloiza hiismab (Must. 186) kuumuses lõõtsutab; 4. palavik жар, температура, лихорадка; Ra miä õlin läsivä i paĺĺo tšöhizin. mill õli paĺĺo varia, neĺtšümmeᴅ ma olin haige ja köhisin palju. Mul oli kõrge palavik, neli­kümmend (kraadi); 5. adv. (on) kuum, palav жарко; J on vari, hiki virtaaʙ on kuum, higi voolab; Li lautta õli sooja, daže vari õli talvõll laut oli soe, isegi palav oli talvel; Lu teil siäl on siitiä, eb õõ vari teil seal on jahe, ei ole palav; J ku on vari tšezällä, siz õja kuivaaʙ kui suvel on kuum, siis oja kuivab (ära); J kõvassi johzin, de tuli vari jooksin kõvasti, ja (mul) hakkas palav; J šuubõz om vari häülüä kasukas (= kasukaga) on palav käia; J kõvassi vari, dušna (on) väga kuum, lämmatav.

vas/oo Kett. K M Po Ku-uoL P-sooKõ-Len. Lu Ra J Ivas̆sooM I-soJ1. prep. vastu, enne перед; в канун, накануне; K vasoo troittsaa õlivad valvatulõᴅ vastu nelipühi (= nelipühade laupäeva õhtul) olid lõkketuled; K vasoo vijjespäivää ep tšedrättü vastu reedet (= neljapäeva õhtul) ei kedra­tud; L vasuo pulmõi õli nuorikka saunaᴢ enne pulmi (= pulmade eelõhtul) oli pruut saunas; P vasuo vasõss vuotta ~ L vasuo uutta vuotta vastu uut aastat (= vana-aasta õhtul); I vas̆soo veerissiε kolmekuningapäeva eelõhtul; K vasoo kupoĺoo vastu jaanipäeva (= jaanilaupäeva õhtul); K vasoo suvõata (Al. 12) vastu suve; 2. postp. vastu, enne перед; M vijjespäivää vasoo ep tšedrättü vastu reedet (= neljapäeva õhtul) ei kedratud; K miä suvõa vasoo en panõ mehele (Al. 11) vastu suve ma ei pane (tütart) me­hele; 3. prep. vastu против, напротив (чего); M tämä siεl sõizoʙ vas̆soo päivää ta seisab seal vastu päikest; Lu vesi virtaaʙ vassoo päivää vesi voolab vastupäeva; J vasso mätšeä (Must. 186) vastu mäge; 4. prep. vastu о, об, обо; Ku sis suuree hoduukaa ko johzeʙ, sis lüüb vasoo kantoa sarviikaa (muinasjutust:) siis, kui (oinas) suure hooga jookseb, siis lööb sarvedega vastu kändu; Po pìettii vasoo latšipuuta hoiti vastu tala; 5. postp. (millegi) vastu о, об, обо; M maata vas̆soo toorisuʙ vastu maad (vili) niiskub; I poduškat paa seinää vas̆soo padjad panen seina vastu; I lina koominaa seinää vassoo pannassõ kuivamaa lina pannakse rehealuse seina vastu kuivama; 6. postp. vastu, asemel, eest за; L pεä pεätä vasuo pea pea vastu. – Vt. ka vassaa, vassoi, vassu, vassõõ.

vas/sa Kett. K-Al. L M Ja Lu Li J-sᴀKu-sõLu-sK L P M Kõ S Ja Lu Li Ra JvasK-Salm. M Kõ1. alles, vast только; M ku tuli enipäivä, siz vassa söötii arkõa kui tulid lihavõtted, siis alles söödi mittepaastutoitu; M vassa nüt sain miε passiboo alles nüüd sain ma tänu; S isä tuli vass sütšüzell kot̆too isa tuli alles sügisel koju; L tüttärikkõizõll õli tšümmie vuotta vass tüdrukuke oli alles kümneaastane; Lu se on tšiitos, ku vass tõin tšiitäʙ see on kiitus, kui alles teine kiidab; Lu siε vassa duumaaᴅ, a miε jo tšäin lavgaza sina alles mõtled, aga mina juba käisin poes; J oi, ku vass tširoʙ oi, küll alles kirub!; J eestä pezee silmet, siiz vass issuu lavvaa tagaa enne pese nägu, siis alles istu laua taha; M ühesää kõrtaa mittaa, a siz vass lõikkaa vs. üheksa korda mõõda, aga siis alles lõika; 2. alles, vast, äsja, hiljuti, just только что, недавно; J vass panid uuvve tšiuto pääle, de jo kõig oŋ kripsuiᴢ alles panid uue särgi selga ja juba on kõik plekke täis; J issu süümä! – passibo, vass va sein istu sööma. – Tänan, alles sõin; J vass va ku ihtozin kurasõõ, de jo taaz on tülppenennü alles nagu teritasin noa, kuid juba jälle on nüriks läinud; J vass va ku lähsi rihess väĺĺä just äsja (alles) läks toast välja; J vass õsõttu mat́eri äsja (alles) ostetud riie. – Vt. ka vassva, vass-vaa-ku.

vas/saa Kett. K L P M Kõ S Po Lu Li J I Ku-saLen. M-Set. Lu Li J Kr-sõLi J-Must.-sLu Ra J KuwaśsaKr 1. adv. vastu навстречу; напротив; L tällie tulõb vassaa vana kerεäjä talle tuleb vastu vana kerjus; K da tulõp koto pikkarain vassaa ja tuleb väike maja vastu; L õlkaa nii üväᴅ, võttagaa minua vassaa niku suurt sukulaissa olge nii head, võtke mind vastu nagu suurt sugulast; P ampaad irvillää õli pojoilõ vassaa hambad irevil, oli poistel vastas; Lu jänes ku johzõb rissi teessä vai johzõb vassaa, jutõltii : õnnia eb leene kui jänes jookseb risti teed või jookseb vastu, (siis) öeldi: õnne ei ole (~ ei tule); P mettsä vassaa elizeʙ, tulõb üvä ilma mets kajab vastu, tuleb ilus ilm; M jumal ( a ) nurkka, kui tulõd uhzõssa rih̆hee, nii ain õli vassaa ikooninurk, kui tuled uksest tuppa, nii oli aina vastas; J tüttöilee ženiχaa poolt laulotaa vassaa tüdrukutele lauldakse peigmehe poolt vastu (pulmas); Li miä tätä tooš koirizin vassaa ma narrisin ka teda vastu; Lu suur tuuli õli vassaa suur tuul oli vastu; P panõ aŋko vassaa pane hang vastu; M juttõõʙ vassaa vastab (ütleb vastu); M päivülee vassaa päikesele vastu; J pää eb võta vassa pea ei võta vastu (ei saa aru); J vassaa seisoma vastu seisma v. hakkama; J vassaa tetšemä vastu tegutsema, vastupanu osutama; J vassaa pitämä vastu pidama; 2. prep., postp. vastu, vastas против, напротив; K pokoinikka pannass lavõzõlõõ vassaa ussa surnu pannakse lavatsile vastu ust (= ukse vastas olevale seinapingile); K makaab vassaa ahjua magab vastu ahju; M lähe johzõb vassaa päivää allikas jook­seb vastupäeva; Lu tšäekaa ku vizgõttii, tšäekaa vizgõttii vassaa tuulta riigaa koominõᴢ kui tuulati käsitsi, (siis) käsitsi visati (viskelabidaga vilja) vastu tuult reheall; Lu noottaa tõmmataa vassaa peŋkerää noota veetakse vastu pengrit; Lu vassaa päivää paissi ikilookka vastu päikest paistis viker­kaar; P vassaa virtaa on raskas sõutaa tšä-

sittse vastuvoolu on käsitsi raske sõuda; P meni seinεä vassaa läks vastu seina; M kõm rissiä tehtii nõitaa vassaa kolm risti(märki) tehti nõia vastu; Po latšipuu vassaa vastu tala; 3. postp. vastu, asemel, eest за; Lu ku miä õlin kaptenin, mill õli matrossi, tämä õli süümäri, sei kahõõ mehee vassaa kui ma olin kapteniks, oli mul madrus, tema oli söömar, sõi kahe mehe eest; 4. prep. vastu, enne (mingit tähtpäeva) перед, в канун; P vassaa kupoĺua mennäss saunaa-syõ vastu jaanipäeva minnakse sauna. – Vt. ka vasoo, vassoi.

vassoma/nõ (Lu-Must.)-neeK-Ahl., g.-zõõ 1. võõramaine иноземный, чужеземный; Lu isäs toob tõizilta mailta sillõ vassomasia toomosia (Must. 158) su isa toob sulle teistelt maadelt võõramaiseid kingitusi (~ võõramaist külakosti); 2. K-Ahl. uus новый; 3. K-Ahl. värske свежий. – Vt. ka vassumõin.

vesikaᴢJvezikaᴢ Ra J vesikõᴢ Lu vezik/õᴢLi J-Tsv., g. -kaaJ1. vesine; mahlane водянистый; сочный; Lumurja muna on makuza muna, vesikõz eb õõ üvä, murja muna hajjuuʙ, vesikõz muna ep hajjumure kartul on maitsev kartul, vesine ei ole hea, mure kartul mureneb (keetes), vesine kartul ei murene; Ratõin lanttu on kuiva, a tõin on vezikaᴢ;vezikaz on parõpi, se on makuzapimõni kaalikas on kuiv, aga mõni on mahlane; mahlane on parem, see on magusam;2. vesine, veerohke; märg мокрый, сырой; Jvezikkaa vagoo väliiseerl. vesise vao vahele; Jvezikkaat puuᴅmärjad puud. – Vt. kaveekaᴢ, vesine.

ättšinäi/nePättšinäinLu J, g.-zee ~ -zõõLu1.äkiline, ootamatuвнез а пный, неожиданный; Lu ättšinäin surma tuõb ilma tautia äkiline surm (äkksurm) tuleb ilma haiguseta; J ättšinäizessä heittümizessä võib inimin koolla äkilisest ehmumisest võib inimene surra; 2.järsk крутой; Luättšinäin rantajärsk kallas; Lumüü issuzimma ättšinäizee meree rannaᴢme istusime järsul mererannal. – Vt. kaättši.

ülezmätšiä Li ülesmäge, vastumäge в гору; naizõõ kelkkaa ku issuuᴅ, nain sinuu alazmä-tšiä veeʙ, a ülezmätšiä eb vee vs. kui istud naise kelku, (siis) naine viib su allamäge, aga ülesmäge ei vii.